Vaatamata eelmises artiklis välja toodud mobiilsete tornide tekkimise teooriale, mõningatel ajaloo ekspertidel on täiesti teine seisukoht selle kohta.

Tuntud ajaloouurija Brian Madden väidab: „Ma ei ole USA-s näinud ühtegi tõendit selle kohta, et Teise maailmasõja ajal oleks sõjalennukeid hooldatud alumiiniumkonstruktsioonide abil. See võib nii olla, kuid minu teadmiste kohaselt mitte. Ajutised alumiiniumist tornid side jaoks töötati minu arvates välja pärast Teist maailmasõda. Samal ajal, 1950ndatel, oli suur nõudlus ajutiste tornide järele mitte-sõjaliseks mikrolaine-telefonisideks. See oli sel ajal arenev tehnoloogia. A.T. & T. oli suurim tegutseja selles valdkonnas.

Alumiiniumtornid püstitati mitmesse kohta katse-eksituse meetodil ning antenne liigutati torni ulatuses üles-alla, et leida mikrolaineside püsivaks rajamiseks optimaalne asukoht ja kõrgus. Kui sobiv koht ja kõrgus olid kindlaks tehtud, ehitati samadesse asukohtadesse püsivad (terasest) tornid vastavalt katsetega määratud parameetritele.“